Tore nädalavahetus

Järjekordne nädalavahetus on möödas. Kuulujutt vastab tõele, aeg liigub vahetusõpilasena väga kiiresti. Paljud, kellega olen juba headeks sõpradeks saanud otsivad juba lennupileteid tagasi oma koduriiki ja ka minu mõtted mõlguvad hetkesse, kus pean head aega ültema...Ei, ma siiski keeldun veel sellele mõtlemast.


Hetkel on veel palju päevi tulemas, mil saame koos pidutseda, juttu ajada ja lihtsalt elu nautida. Seda tegime me ka sel nädalavahetusel. Kiiremad on jõudnud juba ka facebookist näha, et käisin Islandil tuntud Golden Circle ühepäevasel reisil. Kuigi olin hirmus väsinud eelmisel õhtul toimunud sünnipäevapoest karaoke baaris, ajasin end hommikul kell 7 siiski üles ning olin õigel ajal platsis.

Réttir ja Golden Circle

Bussis võttis meid vastu juba hommiku vara särtsu täis blondide juustega giiditädike "Jæja, góðdan daginn". Kuigi tema jutt tundus huvitav ei suutnud ma esimese bussiotsa kohe mitte üleval püsida ning vajusin kergesse unne, kuuldes hägusalt giidi parasiitsõna "Jæja, jæja...".

Esimene peatus toimus siiski veel enne Golden Circle peamisi peatuspunkte. Peatusime nimelt, et näha kuulusat Réttir, kus siis kõik muidu vabalt mägedes ja maastikul rohtu närivad lambad kokku on kogutud ning kuhu talunikud on kokku tulnud, et oma nummerdatud lambad kõigi seast välja sorteerida.

Alguses tundus kõik nii põnev...vastu vaatas terve hunnik lambaid, kes omavahel aktiivselt suhtlesid ning inimeste rõõmuks oli kõrval aedikkusse toodud ka käputäis nunnusid Islandi hobuseid. Siiski muutusin peagi kurvaks, kui tarandikule lähenedes märkasin keskel kogunenud inimesi, kes ajasid taga seal olevaid lambaid...õige numbriga lamba korral siis haarati vaesekestel sarvedest kinni ning jalgadega lammast paigal hoides vedasid inimesed nad vastavalt konkreetse taluniku eraldatud sektorisse. Ma tean, et see on siin inimlikum viis, kui võib-olla mujal maailmas, kuid siiski vaadates värisevaid ja surmahirmul lambaid, hakkas mul neist kahju.


Õudust lisasid ka poolverised lambad, kes olid suures hirmus või kogemata oma ühe sarvedest murdnud ning tatsasid nii seal ringi. Muidugi viisid omanikud vigastatud lamba kohe oma sekotrisse ära, kuid kurb oli ikkagi.

Oih..aga nuh elu on kord selline!

Siiski leidsin endale seal aja viiteks ka veidike toredamaid tegevusi. Nimelt leidsin kaks eriti armsat hobust ühes sekotris chillimas ning otsustasin neid veidike jälgida. Kuna Islandil on kõik inimesed üles kasvanud hobustega ja hobused üles kasvanud inimestega, siis ei olnud see üldse imelik näha väikseid lapsi hobusele patsi punumas ning ühel hetkel ka sadulata hobusega sõitmas. Lisaks olid lapsed hobustesse nii kiindunud, et otsustasid neid pikalt pikalt kallistada ja ninnu-nännutada.

Teiseks suursündmuseks seal oli väike husky kutsikas, kes oma suurte silmadega enda ümber olevat maailma avastas ning kõigile palju nalja pakkus. Sain ühe väga laheda pildi ka sellest krutskivennast - vaata facebookist:D.


2,5 tunni pärast koguti meid kokku ning sõit jätkus nüüd juba Golden Circle radadel. Esimeseks peatuseks olid geotermiliselt aktiivne ala, kus asetsevad kaks suuremat keisrit: Strokkur ja Geysir. Kahjuks on suurim Geysir aktiivne rohkem maavärinate ajal ning seda meil näha ei õnnestunud, kuid siiski pakkus palju meelelahutust ka Geysir'i vend Strokkur, kes oli meie tuleku ajaks end väga aktiivselt ettevalmistanud ning esines oma veepursetega peaaegu iga 3 min tagant.

Pärast kerget lõunat jätkus meie sõit ning järgmiseks peatuseks oli Gullfoss'i kosk. Õnneks läks bussiga sõites alanud vihmasadu üle just selleks ajaks, et saaksime teha ilusaid pilte kuulsast kosest. Seal tundsin jälle üle pika aja linnast eemal olles, kui võimas võib ikka loodus olla ning kindlasti ei tohi kunagi unustada, kui väikesed me kõige selle kõrval oleme:).



Tore laupäevane pärastlõuna jätkus Islandi rahvuspargis Þingvellir, mis on Islandile oluliseks paigaks, sest sinna rajati esimene Islandi parliament (Alþingi) 930 aastal. Lisaks on see paik oluline geoloogiliselt, sest sellel alal on selgelt näha mandrite triivi Põhja-Ameerika ja Euraasia tektoonilite plaatide vahel, mis väljendub siis mitmete maakoore lõhangute näol ning nende kahe plaadi vahele jääv ala on siis nö no mans land. Lisaks asetseb seal alal ka Islandi suurim looduslik järv Þingvallavatn.

Loodan, et sain kõik selle geoloogilise poole õigesti kirja siia, igal juhul on see üks täitsa suur sündmus olla sellises kohas:D.


See oli üks järjekordne kordaläinud laupäev, millele järgnes kvaliteetne aeg Erasmuse rahvaga ning sellele järgnes rahulik ning kergelt õppimise meeleolus pühapäev.