Nädala näpunäited

Reede hommik Reykjaviki ülikoolis õpitoas: juba teine kohvi tass tühjenemas, õppivad ja äärmiselt süvenenud tudengid. Ma peaks ka õppima, eks ma natuke siit ja sealt tegin...aga igal pool on hunnik segavaid faktoreid nagu näiteks kohvimasin jahvatamas kohviube, et järjekordsele kohvinäljas tudengile meelejärjele olla, koolitöö raames arutlevad grupid ning röhitsev tudeng teisel pool lauda (NB! Siin tundub täitsa normaalne olevat, et salvrätid on vaid nõrkadele ning tõelised mehed hoiavad kogu kupatuse endas).

Õnneks on mul täna kaasas värskelt laetud telefon mõningate muusikapaladega, et saaksin rohkem süveneda.

Nädala näpunäide 1

Hoia oma muusikakogu alati enda lähedal, ei tea kunagi, kes sinuga samasse õpituppa satuvad.

Nädala näpunäide 2

Kui ka sinu tunnid hakkavad 8:30 ja sa oled ennast ekstra üles ajanud, et tulla tundi uut ja huvitavat õppima, siis tark on alati võtta kaasa oma laptop ja ehk mõni ajakiri, kunagi ei tea millal õppejõud otsustab pärast poolt tundi (muidu peaks olema 3h) asja lõppenuks lugeda ning sul järsku hunnik vaba aega enne järgmist tundi on.

Ahjaa nädala alguses oli mul au näha üht seni minu arvates parimat Islandi filmi: The White Night Wedding (Brúðguminn). Filmi vaatamine toimus Islandi keelkursuse raames ning õnneks oli tagatud ka inglise keelsed subtiitrid. Kuigi filmi sügavam sisu on veidike kurb on siiski kogu film naljakalt ülesehitatud. 1,5 tunni jooksul saad tunda kurbust, õnne, nalja, hämmingut ja palju muud. Igati väärt film! Siit ka järgmine näpunäide...

Nädala näpunäide 3

Luba endale üks killuke vaimset naudingut iga nädal, kas siis vaadates filmi, külastades näitusi, osaledes kontserdil või lihtsalt lugedes mõnd head raamatut.

Nädala näpunäide 4

Tee regulaarselt sporti, sest kunagi ei tea millal sind ootab eest järgmine jalgsimatk mõnel liustikul või ülikooli poolt korraldatud jooksmise ja meres ujumise võistlus.

Kuna minu treeningu tase on alla arvestuse, siis piirdun seekord vaid rahuliku 3 tunnise liustiku matkaga ning võibolla jätan meres ujumise kevadesse:).

Nädala näpunäide 5

Luba endale üks väike vaheldus ja võtta ette tegevus, millega sa muidu üldiselt kokku ei puutu.

Mina nimelt võtsin vabaks sel neljapäeval terve õhtupooliku, et koos kamba poistega mängida arvutimängu Counter Strike 1.6. Jah, tean, et see ei ole just esimene tegevus mida teha, kui oled Islandil, aga ega sa ju pidutseda ka koguaeg ei jõua. Mäng ise oli täita tore..pärast kahte tundi suutsin peaaegu ära õppida, kuidas nüüd täpselt liikuma peaks ning keda, kus lasta. Tänu oma suurepärasele arvutimängu oskusele hoidsin ma kõikumatult meeskonna nõrgimat kohta, saavutades pea alati tegelase surma esimese 30 sekundi jooksul.

Ei aga oli tore vaheldus:D

Nädala näpunäide 6

Lihtsalt naudi oma elu ja kanna alati kaasas kaamera. Ära unusta tööle/kooli rutates korraks peatuda ning teha pildike langevatest lehtedest, esimesest lumest, rõõmsatest lastest või sinu kõrval olevast armsamast/sõbrast/töökaaslasest jne. Häid mälestusi näiteks fotode näol ei saa kunagi palju olla.

Vot sellised mõtted võivad tulla, kui ärkad liiga vara, jood vähemalt 2 kohvi tunni jooksul ning järgmise tunnini on 2-3 tundi :D.

Random section

Sel nädalal pakkusime korterikaaslastega peavarju kahele inimesele, kes viimasel minutil täitsa tänavale oli jäetud. Muidugi olid nad kellegi tuttavad:D. Üks neist oli juhuslikult pärit USAst ning tema täiskohaga tööks on õhupallidest kujundite tegemine....siin on üks vahva versioon, mis ehk mõnele teist eriti meeldida võib (vihje: lepatriinu fännid, olge nüüd valmis!)

* lepatriinu lillede vahel

* kilpkonna poja

Hekla

Oii...kas ma tõesti eelmises blogis unustasin mainida ühte oma isiklikku saavutust?

Umbes paar nädalat tagasi ühel täitsa tavalisel kudumisõhtul võttis minuga ühendust üks kaaserasmuslane ning tegi ahvatleva pakkumise minna järgmisel päeval kell 9 Hekla tippu.

Teile teadmiseks, et Hekla on üks Islandil asuvatest vulkaanidest, mis asub Islandi lõunaosas, umbes 2 tunnise autosõidu kaugusel Reykjavikist. Wikipedia infol on Hekla ka Islandi üks aktiivsemaid vulkaane. Hekla rahvapärane hüüdnimi on "Gateway to Hell" (Põrguvärav). Enne Hekla otsa ronimist tutvustati mulle lahkelt ka fakti, et täpselt saab teada Hekla purskama hakkamisest umbes 30 min enne selle reaalselt purset..nii et teoreetiliselt on meil 30 min aega siis mäest alla rulluda.
Ei tea kas see nüüd päris õige on, aga nii siin räägitakse. Igal juhul ajasin mina oma uued mägironimise saapad jalga, tõmbasin suusajope selga ning ronisin maja ette sõitnud väiksesse Subarusse, millega siis Hekla poole kimama hakkasime. Muidu ei teadnud mina siis veel, et selle sama neljaveolise peletisega me üritame ka mööda Hekla jalamit nii palju kui võimalik üles sõita. Vot see oli tõeline kogemus. Ainuke väike tee, mis viis otse Hekla juurde tahti suleti 5min pärast meie läbisõitu selleks, et pidada maha korralik motikavõistlus. Nii me siis kihutasime vulkaanitolmusel väljal osaliselt põgenedes peagi võistlema hakkavate motikate eest ning teisalt kindlustades, et auto ikka pool teepeal jalamist üles seisma ei jää ja ehk alla veerema ei hakka. Jõudes õnnelikult Hekla jalamile võin öelda, et parimat autot Islandi mägedes ja kruusateedel sõitmiseks olemas ei ole:)..peaks ka vist ise kuskilt sellise leidma.

*Võimas vulkaanironimise "maastur"

Õnnelikult siis Hekla veerandkõrgusele autoga jõudes..pakkisime toidupalad ja vajaliku varustuse seljakottidesse ning jätkasime jala. Kuna ilmataat oli meile juba super päikesepaistelise ilma tekitanud, siis lisas ta lihtsalt põnevuse tekitamiseks ka "väikese" tuulekese. Ronimise algus oli raske, eriti minule, kes ei ole korralikult trenni teinud juba ammu ning iga väiksemgi liigutus viib mu pulsi lakke. Siiski suutsin peagi tempoga harjuda ning hingemattev vaade loodusele tegi olemise kohe väga heaks. Kui nüüd tagasi mõelda, siis ma ei ole vist kunagi näinud nii muutliku ilma ja varieeruvaid loodusolusid näinud, kui selle ~3 tunnise üles ronimise jooksul. Ronimise alguses säras rõõmsameelne päike ja puhus kõva tuul. Poole tunnipärast istusime juba paksus udus/pilves, millest kaugemale kui ~40m ei näinud. Tundus nagu oleksin Frodo Sõrmuste Isandast, kes läbi Mordori surnud väljade vulkaanisuu poole roomas.

Siis jõudsime järjega lumeväljale, kus nähtavus oli veelgi hullem ning suunataju juba kergelt kaduma kippus

Kuid just siis kui viimanegi lootus hakkas kustuma pistis päike oma ninnu pilve/udu vahelt sisse ning juhatas meid otse mäe tippu, kus kõik ümberringi selgeks tõmbas ning hingemattev vaade järjekordselt esile kerkis. See tundus just kui oleksime kaua lootusetult kadunud olnud ning nüüd kui lõpuks jõudsime oma eesmärgile tundus kõik nii ilus ja hinge valdas soojustunne:).

Suutsin vaid mõelda "Mina olen siin ja praegu - vulkaani tipus". Sooja teed lürpides ja küpsiseid krõbistades vaatasime hämmingus ringi ja ei suutnud oma silmi uskuda. Kribasime oma nimed mäe tipus "postkastis" olnud märkmikusse ning nautisime rahu ja vaikust.

Tagasitee läks juba märksa kiiremalt, sest alati tuli minna ju allamäge. Leidsime vulkaani pehmema külje ning tormasime allapoole sukeldudes jalgadega pehmesse vulkaanituha/kivipuru segusse. Usun, et kui keegi meid kuskilt altpoolt jälginud oleks, olnuks see päris koomiline...kamp segaseid mööda järsku nõlva alla "veeremas". Alla jõudes prantsatasime auto kõrvale maha, mina kallasin oma jalatsid vulkaanipurust tühjaks ja tõmbasin kotist välja viimase võileiva. Kõtud täis, suurem väss läinud otsustasime tagasiteele asuda. Loojuva päikese ja rahuliku muusika saatel tuli väga hea uneke.

Oli see vast kogemus...ja nüüd on kohe järgmine...nimelt see nädalavahetus ootab mind Eyjafjallajökull läheduses asuv Sólheimajökull liustik ja liustike laguun JÖKULSÁRLÓN. Aga sellest täpsemalt kui tagasi olen:).

Muide...meil on juba toredad talvemõnud siin...lumi, härmas puud, värskelt vormitud lumemees ja lihtsalt rõõmus tuju!!!

No nagu näete on see blogi sisu raske tulema. Siiski on mul pakkuda nii mõnedki vabandused, miks ei leidnud ma aega oma tegemiste üleskirjutamiseks:

Minu esimene test/väiksem eksam Reykjavikis

Olin juba hakanud harjuma selliste toreda erasmuse eluga, kus peamine eesmärk on kogeda palju huvitavat ja uut. Siiski meenutati ülikoolist, et siiski on vaja ka veidike õppida. Niisiis võtsin ma raamatu kätte ning õppisin ja muidugi läks alguseks ka esimene eksam täitsa hästi - 9,3 punni 10st. Aga muidugi oli õpetaja koostanud esimeseks eksamiks lihtsama variandi, et me vaikselt maigu suhu saaks.
Nüüdseks olen jõudnud ka juba teise eksami samas aines ära teha -"Scientific Decision Making". Nagu lubatud tõusis teise eksami raskuse tase kohe märgatavalt + väheks jäänud aeg = mitterahuldav tulemus. Tegelikku hinnet veel ei tea, aga tunne on selline kahtlane.

Ei lõppe siin minu pingutused...kuigi olen võtnud tagasihoidlikud 4 ainet sel semestril on siiski tegemist küll ja muidugi eriti siis, kui kõik tähtajad samale nädalale jooksevad - täita tüüpiline.

Teine tore aine on "Research Methods". Järjest tulid tähtajad: oli vaja kirjutada valmis scientific paper ja kirjutada arvustus kahe kaasüliõpilase töö kohta.

Siia lisandus veel aine "Human Resource Management and Organizational behavior", mis on üks huvitavamaid aineid, kui samas ka mahukamaid.Täna läbisin edukal selle aine esimese avatud-raamatu 3 tunnise eksami. Edukalt on muidugi vaieldav, aga vähemalt tehtud on ja õpetajale üle antud on...nüüd jääb üle vaid oodata.

Ja muidugi veel lisaks oli väike eksam ka islandi keeles, mis muidugi minule, kui Islandi keele intentsiivkursuse läbijale on ju "imelihtne". Ei aga tegelikult ei olnud hullu midagi:

Retsept on lihtne

- veidike loogilist mõtlemist

- lisada mõned õpitud sõnad, reeglid

- hulganisti rõõmsat meelt

Sega kõik kokku ning tulemus on SUPER!

Võin rahulikul südamel öelda, et naudin aineid mida siin õpetatakse. Õppejõud on motiveeritud, kogenud ning kasutavaid mitmeid lahedaid meetodeid aine selgeks tegemiseks - sina pead vaid ise tahtma õppida.

Õppimise vahepeal ronisin vahest välja värske Islandi õhu kätte ka. Nii sai nii mõndagi ära tehtud ja nähtud.

Human Peace Sign

2. oktoober õhtul ronisin korteri lähedal asuvasse parki, kus inimesed kogunesid, et teiste ühtse rahva ja rahu eest. Nimelt toimus rahumärgi konstrueerimine inimestest - Human Peace Sign. Väikese tasu eest oli võimalus osta küünal ning võtta sisse positsioon märgistatud alal. Minul oli au seista rahumärgi täitsa keskmise punkti juures. Meeleolu loomiseks oli kohale toimetatud ka bänd, kes ühe loona esitas John Lennoni "Imagine all the people". Vot sellistel aegadel tunned, et ei ole tõesti ühtegi mure, viha, vägivalda. Kõik on kokku tulnud, et jagada armastust, sallivust, lootust ja head meelt. Mina lahkusin sellele ürituselt küll väga positiivselt ja loodan, et ka mujal see tore asi ära tehti.

* pilt tehtud mingi teise aasta variandis:)

Caving

Otsustasime kohvi - kudumisringi tüdrukutega midagi koos teha ning järgmine hetk leidsime end 30min kaugusel Reykjavikist ühte koopasse pugemas. Nimelt oli tegu laava moodustatud koopaga (Arnarker- Leitahraun laava väljal) ning teadaolevalt on selliseid Islandil ligi 500. Laava koobas moodustub kui aeglaselt liikuv laava peale moodustub tugev koorik ning all toimub endiselt lava liikumine või siis laava liikumisel maapinna all. Laava koobastes üldiselt ja ka meie puhul saime näha stalaktiite ja stalagmiite, mis moodustuvad laava tilkumisel laest põrandale. Kuigi koobas oli üpris lühike suutsin ma seal oldud 1 tunni jooksul avastada erinevaid jälgi, mis laava oli seintele ning lakke jätnud ja ronida mööda kitsaid käike saades tõelise trenni osaliseks:).

Tõeliselt laheda keskkonna lõi giid meile koopa lõpus, kus me pealambid välja lülitasime ning giid meile kottpimedas huvitavaid islandi müüte pajatas.

Järjekordne lahe mälestus.

NB! Koopas oli iidne lambaskelett, mille sealviibimise põhjus veel senigi teadmata on:P.

Mõnus sööming Aasia restoranis

Nagu paljudele eestlastele teada, siis üldiselt odavamad söögikohas Eestis on seotu paljudel juhtudel just aasia toitudega. Nii on see ka siin, nende mõistes odav!

Igal juhul ei saa sa siin mujal restoranis kindlasti mitte odavamalt nautida kuue käigulist õhtusööki.

Kogusime kokku toreda pundi ning sadasime sisse peatänaval Laugavegur asuvasse aasia restorani. Kuue käiguline menüü 2le või rohkemale inimesele maksab näkku ~3000 ISK. See on siin mõistes üks odav pakkumine.

Menüüs oli:

-kanaliha,

-lambaliha,

-kerge supp,

-kevadrullid,

-jäätis ja nii mõndagi muud.

Kuigi koguseid ei olnud nii suured, sain mina peale 3ndat juba kõtu täitsa täis ning punnitasin veel, et ikka midagi alles ei jääks. Siin tuleb süüa iga sendi eest:).

Mina olen väga rahul ja tean ka nüüd edaspidi, kuhu minna, kui Bonuse toit üle viskab (NB! Bonus -odavaim kauplus, kus toitu hankida).

Meeleheitel perenaine..jätk

Nagu lubatud sai jätkan ma ka täitsa edukalt oma perenaise rolli. Kartulivorm, juustukook ja ühepajatoit, mis enne tundusid kõik suure pingutusena on nüüd vaid käkitegu. Muidugi ei ole keegi julgenud minu toitude kohta midagi öelda, aga võibolla toit on lihtsalt nii hea, et ei olegi midagi öelda - usun, et viimane on täitsa tõsi!

Kui kudumise juurde tulla, siis esimene sall on nüüd valmis ja ootab kandmist ning teine sall on minu nobedate näppude all kiirelt valmimas. Oleme tüdrukutega juba mõelnud ka avada oma poeke või vähemalt rentida letike kirbuturul ning hakata meie kvaliteetseid tooteid müüma...see võib veel nati aega võtta, aga ehk kunagi.

Natukene kultuuri

Pärast ühte ja ainukest kunstinäituse külastamist ei ole ma väga kultuuriga suutnud kokku puutuda, kuid nüüd anti selleks järjekordne võimalus. Nimelt on erasmuslaste seas hunnik andekaid muusikuid ning üks neist kutsuti lausa orkestrisse viiulit mängima.

Niisiis kogusime pundi jälle kokku ning läksime oma sõpsi kuulama. Kontsert oli super!

Kontsert algas Jean Sibeliuse - Pelleas ja Melisande, op 46 ning jätkus Max Bruch - Kol Nidrei, op 47, kus lisandus orkestrile tšellomängija Gunnar Kvaran. Kuidagi rahustavalt mõjust mulle see pühapäeva õhtune meeleolu, maheda valgustusega moderne kirik ja vapustav muusika. Eriti kaasahaarav oli just Max Bruch teos, mis pani loole kaasa elama ning reaalselt muusikale vastavat olukorda vaimusilmas ette kujutama. Õhtu lõppes Franz Schubert Sünfoonia nr 3.
Lihtsalt PARIM.

Muidugi oli ka meie erasmuslane väga andekas ning mina ahhetan-ohhetan siiani, kui keegi mõnda instrumendi hästi valdab:). Respect!

Rahvusvaheline päev Reykajviki Ülikoolis (RU)

Eelmisel reedel korraldas RU välistudengite auks suure rahvusvahelise päeva ülikoolis, kus iga riik sai võimaluse tutvustada oma kultuuri, toitu ja ülikoole. Üritus oli nagu ikka üks kordaminek ning mitmed riigid olid päris tõsiselt oma laua ettevalmistanud mitmesuguste toitude ning materjalidega.

Siiski ma ei usu, et meie eestlased oma suurepärase küpsisekoogi ja kamaga tahaplaanile jäime - vastupidi, meie kook oli tõeline hitt ning ilusad Eesti tüdrukud nagu me oleme, suutsime ka palju inimesi ligi meelitada:)

Tegevusterohke kaks nädalat

Oii kuis aeg läheb siin kiiresti, jälle paar nädalat viimasest postitusest möödas..ma üritan ennast parandada ja ehk kunagi ka õnnestub:)

Mis ma kõik vahepeal teinud siis olen...

Blue Lagoon
19.septembril korraldas Reykjaviki Ülikool Erasmuse tudengitele väikese väljassõidu imeilusasse Blue Lagooni (Geotermiline spa Islandil). Üks põhjuseid, miks ma Islandile tahtsin tulla oli kindlasti seotud selle paigagaJ. Kahjuks oli sel päeval ilm veidike vihmane ning päike ei paistnud. Siiski on see koht super. Blue Lagoon koosneb peamiselt ühest suurest kreemja ja helesinise mereveega (37-39 ºC) alast, lisaks üks väike kosk, baar ja puhastav ning kooriv Blue Lagoon silica mud. Pärast rasket tööpäeva on väga lõõgastav sõita Reykjavikist umbes tunni kaugusel asuvasse laguuni.
Muidugi ei tule hea halvata. Kui nüüd täitsa aus ja veidi kriitiline olla, siis esiteks on see kohta hirm kallis (~440.- täiskasvanud), teiseks muudab kreemjas merevesi su juuksed takuseks mõneks päevaks ning kolmandaks ei ole see koht üldse nii väga suur.

SIISKI soovitan kõigil seal ära käia. Mina kui erasmuse tudeng sain soodsamalt ning koos sõiduga sinna/tagasi läks kokku ~260.-). Alati on võimalusi soodsamalt saada. Lisaks tegi kooriv valge Blue Lagoon’i muda naha pehmeks ning mõnusaks. Väga lõõgastav!

Mina olen igati rahul ning need, kes soovivad luksuslikku lõõgastust võivad ka mõned mõnusad spa protseduurid lisaks võtta.

Rulatamine
Samal nädalavahetusel Blue Lagoon’iga õnnestus mul sattuda ka ühe keelekursuslase rulasõidu üritusele. Reykjavikis avati just uus rulapark ning mul pakkus kohe huvi, kui head rulatajad seal siis ikkagi on. Niisiis kobisime kohale..mitte väga suureks üllatuseks olid enamus noorekesed, välja arvatud siis meie kambajõmm. Üritus oli ise aga väga lahe. Kõik näitasid oma oskusi ning hiljem toimus ka väike võistlus, mida mul kahjuks enam näha ei õnnestunud.
Ja muidugi nagu alati kõike lahedaid tegevusi jälgides soovin ma, et oskaksin ka seda. Seekord ma rula kätte ei võtnud, aga mine tea ehk õnnestub seegi ära proovida siin.

Reykjaviki filmi festival
Juba 2 nädalat käib Reykjavikis hoogne filmi festival. Ka mina olen üritanud vähemalt mõnelegi seansile jõuda. Siiani olen näinud 4 filmi ning homme lähen järgmisele.

- Mandoo (Iraak): film Iraani kurdide teekonnast Iraagist tagasi Iraani. Oli väga huvitav näha teekonda ning mõnes mõttes „igapäeva elu“ Iraagis – terroristide tagaajamine, maamiinid maantee kõrval, põlevad autod ja palju haavatuid. Filmi tegi huvitavaks see, et kogu tegevus toimus läbi ühe vanamehe silmade (kui tema magas oli pilt must jne.) ning lisaks oli vaatajatel võimalus vanamehe nägu näha vaid üks kord filmi jooksul, kui ta peeglisse vaatas ning millegipärast oli see just ka selle filmi kõige jõulisem hetk. Hindeks annaks sellele filmile 7/10st punktist.

- Littlerock (USA): film Californiasse saabunud Jaapani tüdrukust, kes armub väiksesse linnakesse, kuid hiljem avastab, et kõik ei ole kaugeltki perfektne. Filmis saab näha armastust vastu armastuseta, rassismi probleeme, Jaapani ja Ameerika ajaloolisi suhteid ning eelkõige ühe tüdruku teekonda väikeses linnas nimega Littlerock.
Selle filmi juures meeldis mulle fakt, et toodi vaatajateni tõene pilt suhetest, kultuuride erinevustest ning ebaõiglusest. Hindeks 8/10

- How I ended my summer (Venemaa): film räägib Arktika Ookeanis oleval saarel asuvast Vene polaarjaamast, kus kaks meest viivad läbi strateegilisi uuringuid. Üks oluline raadio sõnum muudab aga õhkkonna pingeliseks. See film meeldis mulle kõige enam, sest film toob vaatajateni olukorra, kuidas ühe inimese ülemõtlemine põhjustab mitmeid väga kriitilisi olukordi ning kuidas see kõik muutub nooremale mehele suureks katsumuseks. Hindeks 9/10

- Inside America (Austria): filmis tuuakse esmalt vaatajateni detailid, mis peaks peegeldavad Ameerikat, kui heaolu ühiskonda (lipu heiskamine, koolis The American Dream juurutamine jne.) ning teisest küljest näitab tegelikust Texases Brownsville’s olevast keskkooli elust (narkootikumid, vägivald, ükskõiksus, noored emad, iluduskuningannad, lootusetus jne.). Filmis juures meeldis mulle, et päris karmilt oli peegeldatud tegelikkust ning milline iroonia käib käsikäes koolis juurutatava unistusega vabadusest ning jõukusest. Võib-olla probleem siin oli see, et sellist pilti Ameerikast olen tegelikult varemgi näinud nii et midagi uut tegelikult sealt ei tulnud. Hindeks 7/10

Homme siis The Camera murderer..loodame parimat:D

Sulla - mulla
Lisaks olen peale kõige selle veel suutnud testida ära ka kaks kohalikku ujumiskeskust. Nimelt on siin kombeks palju käia vees ligunemas:D. Lisaks tavalisele ujumisbasseinile on igas kohas tundud sooja vee vannikesed ja aurusaunad.

Oma kahe käigu jooksul avastasin, et minu kodule lähim paik on kõvasti suurem ja parem. Seal on ligi 4-5 sooja vee vannikest, kaks suurt basseini ujumiseks ning üks liutoru. Sooja vee vannikeste temperatuur varieerub 36-43ºC vahel. Väga imelik tunne on tulla külma, tuulise ja vihmase ilmaga bikiinidega välja sooja vette istuma. Samas pean mainima, et see on päris lõõgastav. Peaks vist tihedamini ennast sinna vedama.
Igal juhul kui on plaanis Reykjaviki tulla, siis saab siin palju vees sulistada ning lihtsalt lõõgastuda – tõeline paradiis kas pole :).

Coffee-knitting meeting (kohvi- ja kudumisring)
Teate, olen täitsa unustanud mainida, et Islandil on üks väga oluline tegevus, mida kõik oskavad – nimelt KUDUMINE. Iga teine noor võib siin sulle sokke, salle, mütse ja kampsikuid kududa. Nii on vähemalt kuulujutud :).

Niisiis otsustasid kamp keelekursuse tüdrukuid asja käsile võtta ning koos kuduma hakata. Selleks toimuvad meil iga reede kohvi- ja kudumisringid, kus üks mõned kogenenumad juhendavad algajaid ning kõigil on peagi valmimas soojad villases sallid, mütsid, sokid ja kampsikud :D.
TÄNA sattusin mina esimest korda sellele kohtumisele. Kahjuks ei olnud mul kaasas ei lõnga ega vardaid, aga minust kujunes selle õhtu asendamatu lõngakera meisterdaja (Tähendus: keegi kes poes müüdava lõnga kerasse keerab, et kudujal oleks mugavam kududes).

Järgmine kord plaanin aga ka mina endale materjalid osta ning asja käsile võtta.

Ma vist olen hulluks läinud! Homme kavatsen ühepajatoitu valmistada, järgmine reede hakkan kuduma salli ning koristusproff ma juba olen – Täiuslik perenaine või mis?

Jääge minuga kuni järgmise Meeleheitel Koduperenaiste episoodini :)

-----------------------

*Ahjaa...mõned igapäevased nähtused siin Reykjavikis

Zombid ja uisutamine

Kinos käidud

Niih lõpuks sai kaua oodatud Resident Evil 4 vaadatud. Kindlasti on enamus zombi, vampiiri või muude sarnaste filmide armastajad juba ammu seda filmi näinud, aga võin siiski mõned omapoolsed kommentaarid siia lisada:).

Filmi üldmulje on ok. Mulle meeldis, et lõpuks ometi ei olnud Milla'l terve filmi jooksul supervõimeid..ma juba kardsingi, et sellest võib midagi liiga hullu tulla. Siiski nagu igas mitme järjega filmis, oli ka siin veidike ikkagi ülepingutatud. Mängus olid juba mitte ainult zombid vaid keegi zombi, vampiiri ja mingi imeliku olendi segu ning kohati sai isegi vana head Matrix'i näha.

Siiski filmi parim ja naljakam osa oli koht, kus kamp inimesi oli ennast zombide eest varjunud vanasse vangla hoonesse ning kogemata oli kõikidest põgenenud vangidest alles jäänud vaid üks vang, kes hiljem ka inimeste kamba vanglast välja juhatas. Nali siin on see, et vang kes neid kõiki vanglast välja üritas aidata oli ei keegi muu kui Prison Break'i Wentworth Miller.

Ei oleks küll teda osanud oodata zombi filmis ja veelgi enam kehastamas vangi, kes jälle ühest vanglast välja tahab pääseda - iroonia missugune.
Igaljuhul nalja pakkus see film mulle palju! Võite huvipärast filmi ära vaadata, seal on veel väga palju huvitavaid hetki aegluubis ning muusikaga kooskõlas.

Näiteks Milla näoilmed aegluubis relvaga tulistades või Ali Larter ja üks hiigelkollidest aegluubis vangla pesuruumis purskava vee taustal üksteise poole jooksmas. Fantastiline:D

* NB! Islandil 3D filmile minnes pead sa oma prillid ise kaasa võtma või kohapealt kinopiletist eraldi ostma - milline tore viis veel raha klientidelt saada:D

Jää nähtud

Reykjavikis on viimastel päevadel päris selged ja ilusad ilmad olnud, küll veidike tuuline ja jahe, aga siiski päikesepaisteline ning öösiti on nähtud ka juba esimesi virmalisi. Siiski minul kui põlisel eestlasel tekib juba väike igatsus meie jäiste teede ja lörts-lumiste tänavate järgi.

Niisiis otsustasin koos teistega minna kohalikku jäähalli uisutama, et näha ära milline jää Islandil välja näeb.

Selles konkreetses kohas olid uisud juba päris palju päevi näinud, jää oli juba tükk aega puhastamata ning uisuvälja kattis tihe jõmpsikate kiht. Siiski läks olukord paremaks, kui jäämasin jää veidike paremaks tegi ning vana hea uisutamine ka meenuma hakkas. Kohal oli Nupur'is meie põhiline filmimees ning ka seekord sai väga toredaid klippe uisutamisest, lollitamisest jne.

* Mina ja Riccardo

Uisutamine koos kambaga (20 ja rohkem inimesi) maksab Reyjavikis 700ISK ja siin vist puudub neil ajalimiit - lõbutse aga mõnuga.

-----------------------------------------------

* Visake pilk facebookis minu kontole, kus on kaks video "Icelandic Dreams" Part 1 ja 2, mis katavad ära ilusti kõik 3 Nupur'is veetud nädalat - meie tegevused, õppimised ja naljad:). (usun, et peaksite seda nägema minu profiilile minnes)

Tore nädalavahetus

Järjekordne nädalavahetus on möödas. Kuulujutt vastab tõele, aeg liigub vahetusõpilasena väga kiiresti. Paljud, kellega olen juba headeks sõpradeks saanud otsivad juba lennupileteid tagasi oma koduriiki ja ka minu mõtted mõlguvad hetkesse, kus pean head aega ültema...Ei, ma siiski keeldun veel sellele mõtlemast.


Hetkel on veel palju päevi tulemas, mil saame koos pidutseda, juttu ajada ja lihtsalt elu nautida. Seda tegime me ka sel nädalavahetusel. Kiiremad on jõudnud juba ka facebookist näha, et käisin Islandil tuntud Golden Circle ühepäevasel reisil. Kuigi olin hirmus väsinud eelmisel õhtul toimunud sünnipäevapoest karaoke baaris, ajasin end hommikul kell 7 siiski üles ning olin õigel ajal platsis.

Réttir ja Golden Circle

Bussis võttis meid vastu juba hommiku vara särtsu täis blondide juustega giiditädike "Jæja, góðdan daginn". Kuigi tema jutt tundus huvitav ei suutnud ma esimese bussiotsa kohe mitte üleval püsida ning vajusin kergesse unne, kuuldes hägusalt giidi parasiitsõna "Jæja, jæja...".

Esimene peatus toimus siiski veel enne Golden Circle peamisi peatuspunkte. Peatusime nimelt, et näha kuulusat Réttir, kus siis kõik muidu vabalt mägedes ja maastikul rohtu närivad lambad kokku on kogutud ning kuhu talunikud on kokku tulnud, et oma nummerdatud lambad kõigi seast välja sorteerida.

Alguses tundus kõik nii põnev...vastu vaatas terve hunnik lambaid, kes omavahel aktiivselt suhtlesid ning inimeste rõõmuks oli kõrval aedikkusse toodud ka käputäis nunnusid Islandi hobuseid. Siiski muutusin peagi kurvaks, kui tarandikule lähenedes märkasin keskel kogunenud inimesi, kes ajasid taga seal olevaid lambaid...õige numbriga lamba korral siis haarati vaesekestel sarvedest kinni ning jalgadega lammast paigal hoides vedasid inimesed nad vastavalt konkreetse taluniku eraldatud sektorisse. Ma tean, et see on siin inimlikum viis, kui võib-olla mujal maailmas, kuid siiski vaadates värisevaid ja surmahirmul lambaid, hakkas mul neist kahju.


Õudust lisasid ka poolverised lambad, kes olid suures hirmus või kogemata oma ühe sarvedest murdnud ning tatsasid nii seal ringi. Muidugi viisid omanikud vigastatud lamba kohe oma sekotrisse ära, kuid kurb oli ikkagi.

Oih..aga nuh elu on kord selline!

Siiski leidsin endale seal aja viiteks ka veidike toredamaid tegevusi. Nimelt leidsin kaks eriti armsat hobust ühes sekotris chillimas ning otsustasin neid veidike jälgida. Kuna Islandil on kõik inimesed üles kasvanud hobustega ja hobused üles kasvanud inimestega, siis ei olnud see üldse imelik näha väikseid lapsi hobusele patsi punumas ning ühel hetkel ka sadulata hobusega sõitmas. Lisaks olid lapsed hobustesse nii kiindunud, et otsustasid neid pikalt pikalt kallistada ja ninnu-nännutada.

Teiseks suursündmuseks seal oli väike husky kutsikas, kes oma suurte silmadega enda ümber olevat maailma avastas ning kõigile palju nalja pakkus. Sain ühe väga laheda pildi ka sellest krutskivennast - vaata facebookist:D.


2,5 tunni pärast koguti meid kokku ning sõit jätkus nüüd juba Golden Circle radadel. Esimeseks peatuseks olid geotermiliselt aktiivne ala, kus asetsevad kaks suuremat keisrit: Strokkur ja Geysir. Kahjuks on suurim Geysir aktiivne rohkem maavärinate ajal ning seda meil näha ei õnnestunud, kuid siiski pakkus palju meelelahutust ka Geysir'i vend Strokkur, kes oli meie tuleku ajaks end väga aktiivselt ettevalmistanud ning esines oma veepursetega peaaegu iga 3 min tagant.

Pärast kerget lõunat jätkus meie sõit ning järgmiseks peatuseks oli Gullfoss'i kosk. Õnneks läks bussiga sõites alanud vihmasadu üle just selleks ajaks, et saaksime teha ilusaid pilte kuulsast kosest. Seal tundsin jälle üle pika aja linnast eemal olles, kui võimas võib ikka loodus olla ning kindlasti ei tohi kunagi unustada, kui väikesed me kõige selle kõrval oleme:).



Tore laupäevane pärastlõuna jätkus Islandi rahvuspargis Þingvellir, mis on Islandile oluliseks paigaks, sest sinna rajati esimene Islandi parliament (Alþingi) 930 aastal. Lisaks on see paik oluline geoloogiliselt, sest sellel alal on selgelt näha mandrite triivi Põhja-Ameerika ja Euraasia tektoonilite plaatide vahel, mis väljendub siis mitmete maakoore lõhangute näol ning nende kahe plaadi vahele jääv ala on siis nö no mans land. Lisaks asetseb seal alal ka Islandi suurim looduslik järv Þingvallavatn.

Loodan, et sain kõik selle geoloogilise poole õigesti kirja siia, igal juhul on see üks täitsa suur sündmus olla sellises kohas:D.


See oli üks järjekordne kordaläinud laupäev, millele järgnes kvaliteetne aeg Erasmuse rahvaga ning sellele järgnes rahulik ning kergelt õppimise meeleolus pühapäev.

Põnev, põnev

Kirbuturul

Olen siin juba üle kuu aja olnud ning lõpuks ometi jõudsin ka mina ennast kohalikule kirbuturule vedada. See on üks parimatest kohtadest, mille ma siiani avastanud olen. Seal on olemas nii uusi kui kasutatud jalanõusid, riideid, kotte, plaate, filme, raamatuid, Islandi traditsiooniliste mustritega kampsuneid jne jne.

Mina olin seal seekord vaid 1 tund, aga nuh kui sa ikka midagi head leida tahad tuleb veidike kauem seal olla ning korralikult sobrada. Õnneks on see avatud iga nädalavahetus nii et küll ma jõuan sealt endale ka odavalt mõned mugavad head jalanõud leida. Seal oli isegi väga normaalseid jalanõusid, aga kahjuks ühele korralikule suurele Eesti naise jalale on ka siin raske midagi leida. Ma ei anna alla:D.

Siiski sel korral ei suutnud ma vastu panna väga armsale Islandi traditsioonilisele kampsunile ning ostsingi selle ära:P. Sain selle siinsete kampsunite seast odavamalt 15 000 ISK, kuid mujal Reykjavikis on samasugused kampsunid umbes poole kallimad. Minu makstud hind on üldjuhul uute kampsunite puhul selline minimaalne, sest islandi lambavillast kampsuni tegemine võtab vähemalt nädalake ning vill ise on väga kvaliteetne (nii räägiti vähemalt mulle:D).

*Minu nunnu siis:D

Korralikult nina kirbuturu lõhnasid täis tõmmanuna lonkisime kahe islandi keelekursuse kaaslasega pitsabaari ning lasime heal maitsta.

Ohoo, koerad

Ahjaa ja muide sel päeval toimus keset Reykjaviki peatänavat Laugavegur väike koerte rongkäik. Tundub, et koerad on siinkandis haruldane nähtus ning nende ilmumine linnatänavatele oli suureks rõõmuks kõigile. Pilte kahjuks teha väga ei õnnestunud, aga kohale olid roninud suured koerad, väiksed koerad, islandi kampsikutes koerad jne. Muidugi ei jäänud nägemata ka korralik tänavate roojamine armsate kutsude poolt. Aga mina annan andeks, nad olid ikka täitsa toredad.

Pidu

Nii kui väljas pimedaks läheb ronivad kõik Erasmuslased oma urgastest välja ning kogunevad, et pidutseda. Nii juhtus jälle laupäeval. Tegelikult oli plaanis minna vaid vaatama ühte kaasõppurit, kes oli reedesel peol õnnetul kombel oma jala murnud. Sinna jõudes kogunes peagi suurem hulk rahvast väiksesse külalistemaja kööki ning tekkisid plaanid liikuda edasi. Nii siis avastasime üks hetk end ühe islandi keelekursuslase buddy uhkest korterist, kus muidugi esimese asjana kohtasin Islandi AIESECareid, noo neid leiab ikka igalt poolt:D.

Edasi liikus pidu Reykjaviki pubisse 11, kus teine kaasõppur oma sünnipäeva pidas. Nii need asjad siin meil käivad. Kuskil kellegil on alati mingi pidu või niisama olemine. Loodame, et see aasta jooksul nüüd maha ei jahtu - kurb oleks.

Veidike kultuuri

Pühapäeval otsustasin asja veidike rahulikumalt võtta ning lõin kampa 3 kunstihuvilisega, kellega läksime Listasafn Reykjavikur (Reykjaviki Kunstimuuseumisse), kus toimus parajasti viimast päeva Edvard Munch'i graafiliste tööde näitus. Lisaks saime näha ka Cindy Sherman'i Untitled Film Stills ja Strides, from the National Gallery collection. Huvitav on üle pika aja käia jälle näitustel ning näha tõelist kunsti. Viimasena mainitud kollektsioonis leidus ikka igasuguseid veidraid teoseid, aga selline on kunst:D...vist...või???

*Kunstimuuseum

Kultuurist üleküllatuna vedasime oma eelneva õhtu peost väsinud kehad armsasse kohvikuse, jõime kohvi, sõime kooki ning pajatasime oma elukestest. See oli üks väga mõnus pühapäevake.

Tõeline Islandi toit

Kuna teisipäeva varahommikul pidi üks minu ajutistest korterikaaslastest tagasi Austriasse sõitma, siis esmaspäeval otsustasime kambaga välja minna ning koos viimase õhtusöögi võtta. Selleks ronisime Reykjaviki südalinna ääres olevasse sadamasse, kus leidsime esmapilgul veidike viletsavõitu söögikoha, kuid lõpus osutus see tõeliseks Islandi paigaks. Nimelt saab sealt kogu Islandi parimat merivähi suppi - see oli tõesti väga hea. Lisaks sain maitsta ka kuulsat vaalaliha, mingisuguse karbilise liha (scallop) ja lisaks andis omanik meile tasuta maitsta ka putrid shark (meie mõistest siis roiskunud hailiha, sest värskena peaks hailiha mürgine olema). Kõik muu oli talutav, aga see hailiha on üks tappev suutäis. Õnneks otsustasin maitsta vaid ühe imeväikese tükikese, aga ka juba siis käis hais ülepea ning maitse oli veelgi hullem:D. Samas üks meie kohalikest korterikaaslastest kugistas lausa 3 tükikest alla. HULL!

* Roiskunud hailiha



Nüüd saan vähemalt öelda, et kõige olulisem Islandi toit on maitstud: lambapea, vaalaliha, hailiha ja ka kohalik puskar sai Nupuris ära maitstud. Võin öelda, et fänn ma just ei ole, aga elus olen..niiet siia tulles tasub proovida:D.

UUS KAPP

Lõpuks on minu suured otsingud lõpule jõudnud. Teine väga väga hea koht Reykjavikis on The Good Shepard - kasutatud asjade kauplus. Seal on asju alates kujukestest, kööginõudest kuni mööblini ja ratasteni välja. Just sealt leidsin mina endale ka väikese puhvetikapikese, mida olin nii kaua otsinud. Siiani elasin veel osaliselt kohvris, aga nüüd sain lõplikult oma pudi-padi ka kappi ära mahutada. Kapp maksis vaid 500 ISK, mis on vähem, kui õlu baaris:D.

Mis arvate, kas oli hea kaup?

Pidin seda küll veidike kohendama, sest ülemine riiul oli veidike rokane, aga natuke puidumotiiviga kleeppaberit ning ta näeb välja nagu uus. Ma olen ikka enda üle uhke. Lisaks tean nüüd kohta, kus saab peaaegu ilma rahata päris huvitavaid asju. Minust võib veel seal täitsa tihe külaline saada.

Veel üks pidu

Selleks, et ikka tähistada oma head ostu ja muidugi kuna ESN korraldas järjekordse peo, läksin kolmapäeval jälle välja. ESN on siin teinud väikese kokkuleppe kohaliku baariga, et tudengid saaks veidike odavamalt õlut (500 ISK) ja vahest on isegi tasuta õlu mõned tunnid. Muidugi peab sellel baaril midagi viga olema, et ta nõustub meile tasuta ja odavamalt asju jagama. Nii see ongi - tegu on nimelt geibaariga:D. Suur oht meie meessoost kaaslastele - aga niikaua kui me oma kambaga koos sisse sajame, on kõigil tore ning muusika on minu arust ka täitsa hea.

Mis edasi?
Muidu on ikka kõik täitsa tipp ja topp. Nädalavahetusel on plaanis minna ülikooli poolt korraldatavale ühepäevasele tripile - The Golden Circle - populaarne teekond Reykjaviki ümbruses turistidele, kus saab näha Þingvellir parki, Gullfoss'i koske ja Haukadalur'i geotermiliselt aktiivset orgu (seal on keisrid Geysir ja Strokkur)

Oi ja teate, peagi on siin kinodes Resident Evil 4 - seda peab ka kindlasti millalgi vaatama minema:)

Varsti kirjutan jälle...sjámst, bless

--------------------------------------------------------------------

* Lihtsalt üks ilus pilt - teel IKEAsse

Juuksuris

Niih lõpuks jõudis kätte aeg, kus minu ilusa "naturaalse" blondi värvi alt hakkas välja piiluma tegelik tumedam värv:D ning nii otsustasingi minna juuksurisse. Õnneks asus esimene ettejuhtuv kohe minu korteri lähedal - 2 min jalutada.

Olin juba eelnevalt aja kinni pannud. Hüppasin mina siis eile rõõmsalt hommiku kell 9:00 salongi sisse ning esimeseks ehmatuseks hüppas vastu meesjuuksur. Mitte, et mul midagi nende vastu oleks, aga kuna minu juukseid ei ole ükski meesjuuksur varem värvinud, siis ehmatasin hetkeks. Siiski jalutas 5 min pärast uksest sisse naisjuuksur ning tema siis lõpuks mu juukseid värviski.

Tulemus on täitsa hea ning olen väga rahul. Aga kas teie mäletate...kuskilt on läbi käinud selline kuulujutt, et Island on endiselt pankrotis?

Siin olles, aga peab seda pidevalt meelde tuletama, sest järjekordselt ka juuksurisalongis näidati ühele võhikust välkarile, et ega Island mingi tavaline koht ole. Nimelt avastasin selle, kui oli aeg värv maha pesta ning kui ma toolile istusin ja pea pesukraani asetasin. Juuksur vajutas minu kõrval olevat nuppu, mille tagajärel tooli alumine osas ülespoole liikus, nii et minul ikka mugav oma jalgu toetada oleks ning teist nuppu vajutades käivitas see toolis oleva massaaži mehhanismi.

Ma ei tea, kas ma olen siiani imelikes salongides käinud, kuid sellist asja ma küll varem näinud ei ole - nagu spaa protseduur:D

Ei nuh need islandlased ikka üllatavad mind ikka ja jälle.

Hindadest rääkides, siis selles konkreetses kohas oli juuksejuurte värvimine 5500 ISK, kuid kuulsin, et kuskil ühel tüdrukul maksis kogu pea värvimine 6000 ISK. Lisaks uurisin ka nii möödaminnes lõikuse hindu ning selleks oli selles samas kohas ~5000 ISK (peaaegu sama hind mis värvimisel). Siiski kuulsin ka ühest teisest paigast, kus on hetkel soodustused ning lõikus maksab ~ 3000 ISK.

Eestis saan mina korraliku värvimise ja lõikuse koos juba 450 EEK. Ehk siiski leidub siin ka kohti, mis on odavamad, lihtsalt mina valisin esimese võimaluse:D.


Naiste võim

Kui nüüd veel tulla tagasi minu tähelepanekute juurde, siis üks asi veel, mida märganud olen on see, et Island tõesti on naiste riik.

- Paljud õppejõud ülikoolis on naisterahvad ja just need, kes inglise keelt hästi oskavad
- Linnas liiguvad ringi päris paljud linnamaasturid, mille roolis ei ole mehed vaid kleenukesed naised.
- Poliitikas on tegevad paljud naised...Island oli esimene riik, kes valis endale naispresidendi.
- Põllul, ehitusel, kalatehastes jne näed naisi töömasinatega ringi kihutamas

Ma tean, et ka Eestis ei ole meie naised päris tagaplaanil, kuid siin torkab see kuidagi rohkem silma. Tore ju tegelikult:D


Peaaegu nagu kodus

Ahjaa ja võin peaaegu öelda, et olen täielikult ennast siin sisse seadnud. Olen saanud kätte oma Islandi kennitala (ID number), eile sain kätte ka oma tudengikaardi, millega saab ülikoolis siseneda aladele, kus saab tasuta kohvi ning muidugi soovi korral saad ka nädalavahetustel ülikooli külastada.

Ja lõpuks täna saab valmis ka minu ESN (Erasmus Student Network) kaart, millega teatud pubides ja kohtades saab kas soodustusi või üldse tasuta nänni:).

Homme on plaan lõpuks minna ja visata pilk peale ka, mis siin IKEAs pakutakse ning siis nädalavahetusel ehk autoga minna ja vajalikud asjad ära osta. Mõtlesin küll, et mis siin ikka elada aastake toas ilma riiulite ja kappideta, pooled asjad kohvris. Nüüd aga tahaks ikka oma armsat tuba ning nüüd ongi ehk odava raha eest võimalik see endale kujundada.

Oii ja homme on veel üks suuremat sorti pidu tulemas, sest kohale on kutsutud nii Reykjaviki kui ka Islandi Ülikooli Erasmuste tudengid koos nende buddy'dega (kohalik tudeng, kes aitab välistudengil siin ennast sisse seada). Ootan juba põnevusega kõiki tuttavaid nägusid jälle näha ning palju uute inimestega tutvumist.

Reykjavik

Lõpuks olen jälle leidnud aega, et veidike oma seiklustest kirjutada...või noh päris aega leidnud ei ole, olen lihtsalt haige ja otsustasin täna koju jääda:D.

Igal juhul alustame siis algusest...

Esimene õhtu Reykjavikis

Pärast kolme nädalat intensiivset õppimist ja üpris eraldatud kohast viibimist saabusime lõpuks Reykjaviki. Keegi meist ei olnud kolm nädalat ühtegi suurlinna näinud ning nüüd tundus Reykjavik meile kui New York. Kõigil olid silmad suured peas kui linna jõudes esimesena ootas ees meid pärastlõunane ummik, värske linnaõhk ja räuskavad inimesed. Eks see ikka üks väike šokk ole. Nupuris oli suursündmus kui ühte autot kord päevas möödumas nägime.

BSI bussiterminalis lasti siis kõik ligi 70 noort lahti ning hakkas aktiivne telefoni numbrite jagamine. Õnneks oli minule juba inimene järgi orgunnitud minu armsate toakaaslaste poolt (nad ise olid Islandil kuskil matkamas ja ei saanud sel päeval tulla). Kuna ühel hädalisel ei olnud kodu kuni 30. augustini ja teine elas samal tänaval kus minagi, otsustasime ka nemad väikese auto peale ära mahutada.

Lõpuks oma kompsudega korterisse jõudes olin kergelt ärevil ja ootasin juba, milline minu tuba olema hakkab:). Korter on väga vahva. Läbi kahe korruse on korteris kokku 5 magamistuba ja üks suur tuba, köök, üks vannituba koos WCga ja veel üks WC ka üleval korrusel.

Kahjuks sain ma mõned päevad enne tulekut teada, et siiski tubades ei ole kõik vajalik olemas: ei voodit, kappe ega riiuleid. Õnneks olid korterikaaslased mulle vähemalt voodi ära ostnud ning päris põrandal ma magama ei pidanud:D.

Oma ajutiselt kodutu sõbra paigutasin siis välivoodile ning oligi peagi aeg linna minna, sest juhuslikult oli see õhtu just Reykjavikis suur Cultural Night.

Oli see vast õhtu. Muidugi oli esimene šokk jälle näha nii palju inimesi ja kogeda jällegi tõelist linnaelu, kuid see mis mind ees ootas oli veel midagi enamat:

1) Nimelt armastavad inimesed siin Islandil vaatamata kallitele hindadele palju alkoholi tarvitada ning nii siis oligi täitsa normaalne näha hunnikus purjus inimesi tänavatel kakerdamas, šokk oli aga siin see, et enamus neist tundusid täitsa noorekesed olevat.

2) Kui sa soovid Reykjavikis klubisse minna, et seal tantsida, siis sa eksid rangelt. Klubi tantsupõrand tundub islandlaste jaoks olevat koht, kus üksteisega juttu ajada, poisse/tüdrukuid kiusata, taga ajada ja niisama tantsida üritava seltskonna keskelt läbi jalutada.

Ja ei siin ei ole keegi häbelik, kui sa ikka ette jääda siis on võimalus saada küünarnukiga ribidesse, kurja pilgu osaliseks või ühel juhul ka lausa hammustada:D.

Olen Rekjavikis nüüd umbes 2 korda klubis käinud ning on kõik need ülevalpool nimetatud asjad ka minu peal ära proovitud.

3) Peaaegu igas klubis, baaris või restoranis on siin kombeks DJ asemel lasta lavale palju erinevaid noori live esinejaid. Mis minu arust on tegelikult täitsa tore. Nad laulavad täitsa hästi ning teevad järgi tuntud lugusid.

Siiski tuleb ka nendega olla ettevaatlik. Kuid nende õhtu pikaks venib ja kellelegi tema muusika ei meeldi ning kui keegi täitsa kogemata oma õlleklaasi sisu laulja peale ära tühjendab, siis hoia alt. Nii juhtus ka meil ühel õhtul ning vist juba kergelt väsinud laulja sai nii vihaseks, et viskas oma ees oleva mikrofoni põrandale, viskas koerustükki teinud tüübi poole ohtralt islandikeelseid roppe sõnu ning pani tüübi poole jooksu läbi tantsiva rahvamassi.

Ei nuh siin linnas juba igav ei hakka:D

4) Kuigi arvatakse, et Island on pankrotis, siis siin olles, see küll mitte kuskilt välja ei paista. Inimesed liiguvad ringi uhkete autodega ning Cultural Night' ile lõpu pani vinge ilutulestik. Mina ei mäleta, et oleks nii kaua kestvad ning nii vinget ilutulestikku veel kunagi näinud. Tekkis tunne nagu toimub jälle sajandivahetus või midagi sellist:).

See õhtu oli aga tegelikult täitsa tore. Saime koos aega veeta oma Nupuris armsaks saanud sõpradega ning pidasime maha jällegi ühe toreda peo.

Toimetused ja avastused sel nädalal

Mina koos veel 3 inimesega Islandi keelekursuselt olime ainukesed õnnelikud kellel kool algas juba 23ndal augustil. Samal ajal kui teised pakkisid oma asju ning plaanisid nädalast tripi mööda Islandi, istusin mina 8:30 oma esimesed tunnis: Human Resource Management and Organizational Psychology.

Õpetajad on siin täitsa lahedad ning õppeainetes ei ole tegu ainult loengutega vaid semestri jooksul on sul võimalus osaleda grupitöödes, osaleda mitmetes diskussioonides ning teha endale aine selgeks mitmel muul interaktiivsel meetodil. Mulle see meeldib. Olen juba 5 aastat erinevates loengutes osalenud ning nüüd sooviks veidike rohkem interaktiivsemat õpet. Loodame, et kõige selle ma ka siit saan:).

Reykjaviki Ülikool on just läbiaastal soetanud endale ka uue koolimaja, mis on ülesehitatud mitmetest sektoritest, mida ühendab keskne ala nimega Sól (Päike). Sektorid on nimetatud vastavalt päikesesüsteemile ja planeetidele: Merkúríus, Venus, Mars jne.

Maja ise on täis elektroonikat. Iga loengusaali kõrval on väike kuvar, kus näed, mis tund, mis kell hakkab, kes õppejõud on jne. Loengusaalides sees on kõikjal võimalik akende ette nupuvajutusega manada kate, et paremini näha slaide; whiteboard on mugavuse mõttes tehtud üles- alla liikuvaks, et ei peaks tahvli alla äärde kirjutamiseks kummardama, iga tudengi istekoha juures on stepsel, et saaksid ikka oma arvuti juhtme vooluauku panna jne jne. Mulle meeldib:D.

Bussid

Kes arvab, et vahel arva võib ju bussis/trollis jänkut sõita, siis siin see kahjuks võimalik ei ole.

Sisenemine toimub ainult esiuksest ning seal tuleb juba juhile oma kuukaarte/pileteid näidata.

Aga bussid on üpris korralikud ja puhtad, täitsa rõõm kohe sõita.

3 kuu bussipilet tsoonis 1 (Reykjavik ja selle lähiümbrus) maksab 12 700 ISK ning ühe päeva pilte 600 ISK.
Lisaks on mugav ka pileti ostmine. Võid seda teha bussiterminalis, bussis või ka internetis.

Alkohol

Keegi leidis alkoholi poest ka Eesti õlut. Mingisugune naljaka helesinise sildiga Saku ning kahjuks siiamaani päris paljudele ei ole see meeldinud. Usun, et see mingi õige ikka ei ole. Pean minema ja järgi uurima. Eesti õlu ei ole kunagi halb.

Eile leidsime baari kus vist ainult üheks õhtuks (kuna tegu oli Islandi ja Reykjaviki ülikooli Erasmuse tudengite kohtumisõhtuga) õlu hind oli 480 ISK. No nii odavat õlut ei saa siin linnas kuskilt pubist. See oli lust ja lillepidu kõigile. Keskmine 0,5ne õlu ikkagi pubides on siin 700 - 800 ISK.

Kaubanduskeskustes siin alkoholi ei müüda - vaid kohalikku Light Beer 2,25 %.

Inimesed

Üldiselt on inimesed siin üpris viisakad, eriti liikluses. Eestis ma ikka väga tihti ei satu olukorda, kus iga auto peatub kohe, kui näeb sind ülekäigu rajale lähenemas. Siiski on teatud olukordades (alkoholi mõju all näiteks) siin noored kohe väga ebaviisakad ning äärmiselt ülemeelikud. Siiski on ülikoolis ja mujal, kus mina käinud olen inimesed sõbralikud ning üritavad sind igati aidata:)

Vestmannaeyjar (The Westman Islands)

Kuna enamus Islandi keelekursuse inimesi otsustas minna Islandit avastama, samal ajal kui mina ja veel mõned siin juba kooliga alustasime, siis otsustasime ka meie ühineda Reykjaviki Ülikooli Erasmuse tudengitega ning sõita koos nendega 2ks päevaks Westman'i saartele.

Need saared asuvad Reykjavikist lõuna pool ning saartele viib meile Eestlastele hästi tuntud praam. Mõned sõitsid aga praamiga esimest korda:).

Igal juhul olid need kaks päeva lihtsalt võrratud. Loodus on Islandil ikka see, mis paneb sind kõik muu unustama ning sa võiksid kasvõi lõpmatuseni seal mägede keskel murul lesida ning ahhetada.

Kahe päeva jooksul jõudsime me nii mõndagi näha ja teha:

1) Esimene õhtu oli vaid saabumine suurimale saarele Heimaey ning hiljem väike pidu hamburgerite ning Islandi õluga:)

2) Teine päev algas kohe väikese ekskursiooniga kohaliku kuulsa vulkaani Eldfell' i otsa. Kuna tegu ei olnud väga suure mäega võttis tippu jõudmine umbes 30min. Vaade ülevalt oli aga imeline ning leidsime ka mõned kohad mäel, kust hõõgus välja kuuma õhku ning kui mingi paberitüki sinna sisse asetasid, süttis see põlema. Vulkaani otsast avanes ka vaade mandril olevale Eyjafjallajökull vulkaanile. See oli küll kaugel, aga vähemalt olin sellele lähemalt kui kunagi varem:D.

Ekskursioon lõppes vulkaani all olevas väikeses orus, kus oli avatud "näitus" vulkaani poolt purustatud hoonete rusudest. See on ikka jube, mis üks vulkaanipurse võib põhjustada.

Oma päeva jätkasime kohalikus päris korralikus ujumiskeskuses aega veetes. Seal oli olemas tavaline suur ujumisbassein ning õues 3 hot pot'i, umbes 38-40 kraadise veega ning lisaks liugteed, kust alla lasta. Nagu väikesed lapsed olid kõik nendest kahest liugteest vaimustuses ning umbes 1,5h jätkus kõigile seal tegevust:D.

Õhtuks oli meile organiseeritud paadisõit ümber Heimaey saare, kus nägime väga lahedaid kahjunukke, nende peal ronivaid hulljulgeid lambaid, elevandi pea kujuga kihirahnu ning lõpetuseks esitati meile ühes kalju sees olevas koopas saksofonil armas looke. See oli üks ilusamaid hetki:D

3) Viimasel päeval oli plaan minna mägedesse ronima, kuid mina otsustasin halva ilma tõttu

sellest loobud:D.

Kell 12 algaski juba praamiga sõit tagasi mandrile. Sellel päeval kattis kõiki saari uduloor ning kahjudest praamiga möödudes tekkis tunne nagu kariibimere piraatide filmis: kriuksuv laev, uduloor, kõrged kitsad kaljud ning kaugel udusse kaduv teine laev.

Jällegi üks väga lahe seiklus sai läbi. Nüüd ma siin istun siis haigena voodis - see on hind selle eest, et näen nii ilusaid asju :D.

Oeh..olen ennast nüüd tühjaks kirjutanud. Loodan, et teil on põnev lugeda ning üritan veidike tihedamalt kirjutada edaspidi:D.

Seniks aga vaadake pilte facebookis:)

Viimane nädal Nupuris

Kirjutan nüüd küll tagant järgi, kuid parem hilja kui mitte kunagi või mis?

Viimane nädal Nupuris algas väikese ärevusega, kui õpetaja grammatika tunni alguses meile hirmuäratavast Islandi keele lõpueksamist rääkis. Isegi mina, kes ma seni suutsin suheliselt rahulik olla hakkasin kartma, et ehk peaks õppima hakkama:D. Ja just sel hetkel poetas soe päike oma ninnu pilve tagant välja ning õppimisest ei tulnud esimestel päevadel küll midagi välja.

Niisiis otsustasime väikese kambaga minna veel ümbrust avastama. Fotokad kaenlas ja tuulejoped seljas võtsime ette umbes 1,5 tunnise jalutuskäigu. Loodus oli nagu alati lihtsalt super: taevas oli sinine nagu multikates, loodus rohetses, linnukesed paterdasid kivide vahel, lambad lonkisid mäenõlvadel ja kõik oli lihtsalt unustamatu:D.

• Väike maja orus:)

• Vesi igal pool

• Vabaõhulapsed: Mina, Nina, Gianluca ja Fran
  

Lõpuks siis alles neljapäeval leidsin, et homme on eksam ja tuleks veidike pingutada. Niisiis alustasin juba pärastlõunal õppimisega. Muidugi oli väljas järjekordselt ilus päikesepaisteline ilm.
Siiski leidsin teisigi, kes olid valmis õppima...

• Tublid õpilased: Mina ja Domenico
  

Reedel see siis juhtuski - 3 nädalase väga laheda kursuse lõpueksam. Eksam läks ise tegelikult üpris lihtsalt. Eelmisel õhtul olime osadega juba nii õppimise sees, et igast laused Islandi keeles tulid kui iseenesest:

• Ég tala ekki ìslensku
• Ég veit ekki
• Ég skil ekki ...

Ei aga tegelikult ma ikka mõistan veidike rohkem. Kõige kurvem selle päeva juures oli aga see, et kui eksam oli läbi hakkasid enamus pakkima ja valmistuma minekuks, mis mulle kohe meenutas, et ongi tegu viimase päevaga. Võib-olla ei näe ma mõningaid inimesi enam mitte kunagi oma elus...


Vaatamata veidike kurvale meelele toimus õhtul parim pidu üldse. Esimest korda pakuti meile sealiha ja lambaliha (muidu oli igapäev aint kala:D). Toit oli rikkalik ning lõbustused olid veelgi paremad. Nimelt pidi iga õppegrupp tegema ühe etteaste kõigile, et meenutada nii 3 möödunud nädalat, tänada oma õpetajat või lihtsalt nalja teha. Muidugi olid meie number 1 grupis kõik kõige kreisimad hispaanlased ja itaallased ning see tähendas, et meie etteaste tuleb igati ropp ja naljakas:D


Me nägime 3 tundi vaeva, et panna kokku väike looke meie kogemustest selle 3 nädala jooksul ning moodustada sellest üks põnev Islandile tüüpiline saaga koos roppude naljade, kõrgete Islandi hindade, lammaste, mustikate ja viikingitega - täisvärk.

Meie etendus oli tohutult edukas, kõik olid naerust krampis ning meie olime üliõnnelikud. Meist tehti ka video..loodan, seda peagi näha (siis ehk näitan teile ka:D).

• Parim keelekursuse grupp üldse

...järgmisel päeval pakkisimegi asjad ning panime kahe bussiga Reykjaviki poole kimama. Veel üks super seiklus on nüüd läbi...olin kurb, aga samas ärevuses, mis ootab mind Reykjavikis...

...ja sellest kõigest räägin juba järgmises postituses:D

Järgmine nädalake on kui linnutiivul jälle möödunud. Ega midagi väga uut selle aja jooksul juhtunudki.

Nädal algas rõõmsalt järjekordse Islandi grammatikatunniga. Igapäevased tervitused õpetajale "Góðan daginn ", 9-12ni ajude ragistamist, rikkalik lõuna järjekordse kalaroaga, huvitavad valikkursused pärastlõunal ning kerge õppimine ja vabaaeg/pidu õhtupoolikul.

Lisaks on igasse nädalasse lükatud sisse ka killuke midagi teistsugust:

1) Väljasõit Núpuri lähedal olevasse linnakesse Þingeyri'sse

Kõik siin on päris väike ja nii oli ka see linnake. Poole tunniga jõudsid sa aeglasel sammul ühest linnakese otsast teise. Samas oli see väga lahe koht, sest seal külastasime kohalikku suuremat kalatehast, kus olid olemas kõik parimad masinad. Lisaks ehitatakse sinna linnakesse ka väike viikingite aegne pargike, kus ehitiste ja muude rajatise tarbeks saadakse puit Eestist:).

Lisaks oli seal ka see kurikuulus raamatukogu (praeguseks kohvik) ja bensiinijaam, mida saab näha ka Islandi ühes kuulsaimas filmis Nói albínói (Noi the Albino).

2) Nädalasse lisab vürtsi ka iga reedene kinokülastus Ísafjörðuri kinomajja. Eelmisel nädalal vaatasimegi Nói albínói filmi. Selle nädala film meeldis mulle aga rohkem ning selleks oli Börn náttúrunnar (Children of Nature). Mõlemad filmid on olnud omapärased, aga samas huvitavad.

Soovitan kindlasti ka kõigile teile neid filme vaadata. Island on päris tubli töö teinud.

3) Selle nädala üks parimaid valikkursuseid oli Islandi tantsude õppimine. Muidugi oli peamine eesmärk õppida Islandi keelt: parem, vasak, hüpe, kummardus etc.

Lisaks aga saime osa Islandi ilusast kultuurist tantsides lihtsaid, kuid samas armsaid seltskonna tantse. Kuigi meesosapoolte vähesuse tõttu pidin ka mina seal mehe rollis olema, oli kogu see 1,5 tundi läbi nagu niuhti - ma ei ole üle pika aja niimoodi naernud nagu seal.

Lisaks sain palju huvitavat teada ka valikkursusel poetry in overview, kus meile anti ülevaadet erinevatest Islandi luuletustest ja lisaks ka põnevaid fakte luule arengust, ajaloost ja religioonist.

Äärmiselt põnev on teada saada erinevaid killukesi täiesti erinevatel viisidel: läbi laulu, tantsu ja luule. See on kõige parem viis õppida tundma kultuuri ja kindlasti mõista ka paremini keelt.

4) Eile käisime ka siin lähedal asuvas nö kummitustemajas. Legend räägib, et üks vanem naine pidi mingil põhjusel oma kodust lahkuma, aga ta oli kindel, et tuleb tagasi ning seetõttu jättis kõik oma asjad majas nii nagu nad olid. See juhtus umbes 15 aastat tagasi.

Praeguseks on see natuke juba lagunenud maja, kuid potid, pannid ja isegi mõned toiduained on ikka omal kohal. Põll ripub pliidi kõrval ning hunnik igasugust nodi on veel kappides ja sahtlites.

Majake ise on selle fjordi täitsa lõpus ning kõndides ilmub see äkitselt keset mägesid. Koht on väga eraldatud ning kindlasti oli vanatädikesel seal väga tore elada.

Siit ka mõningaid pilte:

5) Eile korraldati meie auks ka tõeline Islandi pidu, mille ainukeseks reegliks oli, et kõik peavad tarvitama alkoholi. Nii käivad asjad siinkandis. :D

Kohale oli kutsutud kohalik trubaduur, kes mängis Islandi tuntumaid lugusid (teadsin, sest laulame samu kooris:) ja ööks oli tellitud lausa ka DJ. Kaks nädalat ühe katuse all elanud noored läksid hulluks, tantsisid kui pöörased ning pidutsesid varaste hommikutundideni. Naljakas :D

Tunnen, et olen nüüd üleni Islandi kultuurist täis pumbatud. Kõik siin on lihtsalt nii tore ja armas. Nüüd peaks keelt ka veidike rohkem õppima, kordama õpitu üle ning üritama seda ka rakendada. Ei ole tegelikult üldse nii väga lihtne. :D Inglise keel on küll aga juba ohtlikult mugav. Ma olen päris kindel, et nägin üks öö ka inglise keelset unenägu.

Nautides Islandi loodust, kultuuri ja head seltskonda suutsin ma ka juba haigeks jääda. Esimesel päeval lebasin palavikus voodis, teine päev valutas kurk ning õhtuks kadus hääl, kolmandal päeval ei olnud üldse häält - ainult kägisesin ning täna on natukene häält, kuid kurguvalu on tagasi ning mingid nohuilmingud hakkavad ka tekkima.

Vot nii siis on lood...Eks ma siin aktiivselt ravin end edasi ning kui jälle aega saan, kirjutan taas:)

Bless, bless

Veel huvitavaid fakte...

Minu kõrvu on viimasel ajal jõudnud jällegi nii mõndagi uut:

...
6) Islandil on seaduses sätestatud, et iga öö peavad omanikud oma riigilipud alla võtma ning hommikul uuesti tagasi panema.

7) Islandlasi tuntakse kui rikaste, õnnelike ja innovaatiliste inimestena!!!
Tuleb välja, et tegelikkuses on Islandi külades elavate inimeste ambitsiooniks:
- teenida kalatehases töötades veidike raha
- soetada selle raha eest endale hea auto
- chillida kohalikes bensiinijaamades
- kihutada ringi mööda samu külatänavaid päevast päeva.


Kas see ka päris tõsi on? - Seda väidavad siin kohalikud õppejõud, aga eks loodetavasti on ka erandeid.

8) Islandi lennufirma Icelandair on oma reklaamiga ka nii kaugele läinud, et ühel aastal oli nende reklaamikampaania hüüdlause " One-night stand in Reykjavik", millega siis üritati edastada sõnumit, et Islandil on ilusad naised ning palju võimalusi üheöö suhteks:)

9) Islandi külades ei eksisteeri peaaegu üldse vanusegrupis 20-35 olevaid inimesi - kõik kolivad Reykjaviki. Külades on siis peamiselt päris noored ja vanainimesed, kes jäävad sinna oma surma ootama.
Kas tõsi? - mingil määral kindlasti

10) Islandil on keskmiselt 20-25 vulkaanipurset sajandis
11) Suurim liustikuala Islandil Vatnajökull on 8% kogu Islandi pinnast. Keskmine jää paksus on seal umbes 400 meetrit.

* Liustiku kohta on neil siin ka ütlus - Liustik annab alati võetu tagasi - ehk siis näiteks, kui geograaf peaks seal surema, siis on tõenäoline, et umbes 1000 aasta pärast võid sa selle tüübi terve keha otsa koperdada.

* Islandi läänepoolsem osa on Látrabjarg - 14 km pikk ning umbes 440 m kõrge.

Mõningaid pilte veel:

* Vaala üks luudest - siin veel niiske:D

* Kohalik botaanika aed: 10 puud, paar põõsast ja mõned taimed

Aga tegelikult oli see väga armas ja nunnu, nagu see väike infopunkt siin pildi

*Pärast kohaliku puskari joomist ja kuivatatud kala närimist tehtud grupipilt (pildil on vaid osa kogu rahvast)

Mõningaid pilte tänasest...

* Midagi paistab puudu olevat...

* Aaa..siin vist ikkagi on midagi

* Uuu..need on ju mäed..lihtsalt lummav, kas ple?:P

* Peaaegu Atlandi ookean...ainult väike väinake on vahel

* Islandi hiigellinnu jäljed..võrdle inimese ja linnu jalajälge!

Muljed

Mida aeg edasi seda vähem ma suudan päevi eristada ning tunnid jooksevad ka täitsa tuhinal...

- Hommikul grammatika
- Pärastlõunal valikkursused
- Õhtul ühine õppimise ja laptopi aeg:)
- Öösel nati uneaega

Parim osa on valikkursused.

Eile oli esimene kooriproov ning see oli väga lahe. Kui terve ~40 inimest korraga suu avas kostus sealt vaid puhast kulda. Kõik pidasid viit ning Islandi keelsed laulud olid kui sünnist saati selged. Õppejõud on ise islandi keele ja üldse hääle treener ning temaga on väga lõbus. Lisaks õpime läbi laulmise tundma ka Islandi tuntumaid unelaule, sekka sattus ka üks kohalik folgilugu.

Kogu see kogemus on parim vaid tänu lahedatele inimestele. Kõik on siin nii avatud ning valmis suhtlema. Olen mitme päeva jooksul tutvunud inimestega Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Hollandist, Taanist, Soomest, Slovakkiast, Prantsusmaalt, Belgiast jne jne.



AHAA momente

Nii mõnegi jutu jooksul on välja tulnud päris huvitavaid fakte teiste riikide ja kommete kohta:

1) Saksmaal on väga tavaline peale igat tundi õppejõu jaoks koputada lauale ning nii näidata, et õppejõud oli tore ning neile loeng meeldis. (Seda tehakse ka siis, kui tegelikult loeng väga ei meeldinud)


2) Islandil ei soovita kunagi enne sööma asumist head isu. Oluline on vaid pärast sööki tänada - takk fyrir mig

3) Eestlaste inglise keel ja aktsent on hispaanlaste ja prantslaste jaoks puhas ning seda on hea kuulata:D


4) Hispaanlased ja itaallased ei saa üldse aru, kui Inglismaalt pärit inimene, midagi inglise keeles räägib - aksent on neile liiga keeruline:D


Hetkel rohkem ei mäletagi...aga AHAA momente on mul päevas mitu.



POES


Kui juba jutt läks AHAA momentidele, siis võiks kindlasti välja tuua ka Islandi "soodsad" hinnad.

Üks kord nädalas viiakse meid kõige odavamasse poodi Ísafjarður'is ning sealsed "soodsamad" hinnad olid siis järgmised:



1. Apelsin Afrika, 2tk - 146 ISK
2. Müsli šokolaaditükikestega 498 ISK
3. Poolik leib - 198 ISK
4. Joogijogurt väike - 117 ISK
5. Salati mix 200g - 339 ISK
6. Küüslaugu määre - 157 ISK
7. Rosinad šokolaadis 200g - 198 ISK
8. Väiksed tomatid 250g - 285 ISK
9. Poe kilekott - 20 ISK
10. Chicken nuggets - 521 ISK
11. Näts, Orbit 25g - 159 ISK

Kurss täna 5.augusti seisuga on 1 ISK = 0,09967 .-

See oli üks odavamaid hulgikauba poode, edaspidi vast nii "soodsalt" ei pruugi enam saada:D

Praeguseks tsau = Bless bless

Lõpuks Islandil

1. august

Nonii...pärast kahte kurnavat lennusõitu maandusin ma lõpuks Islandi maalapil.

Keflaviki lennujaamas tervitati mind vihma ja külma õhupuhanguga. Poolunes ja uimasena suutsin veel ka lennujaama peaukse juures inimestele show maha pidada rebides eesti naise toore jõuga kohvri ümber tõmmatud kaitsekile mitmeks väikseks tükiks.

Reykjavikis võeti mind lahkelt vastu AIESECi uue liikme poolt, kes mulle ka väga hea öömaja tagas:).

*Vaade lennukist teel Reykjaviki

2. august

Mis seal ikka, 8:45 olin juba BSI bussi terminalis leidnud üles viimasel bussi Nupurisse ning seatsin koha sisse ühe toreda prantslanna kõrvale.

Koguni 8h kestev bussiretk möödus kui linnutiivul. Alates bussi istumisest oli igal pool midagi huvitavat vaadata.

Teele jäi nii mõnigi fjord, hunnik islandi lambaid, hobuseid ja luiki ning super laisad/nunnud hülged.

Bussi eesotsas istuv õppejõud/giid pajatas mitmeid lugusid kuulsamatest Islandi tegelastest ning igavuse peletuseks suutis ta meile ka kohaliku tundud laulu selgeks õpetada. Igal juhul oli bussis meeleolu kõrgel. Lisaks on teada ka esimene nali islandlaste kohta:

- "What do you do if you cannot find your way out of the forest in Iceland?"

- " You just stand up"

Lõpuks jõudsime me Nupur'isse, vaikne ja eraldatud kohake. Island on ilus, seda ei saa eitada:)

Homme hakkab siis intentsiivne keelekursus...eks näis, mis sellest välja kukub:D